Aasta vahetus suht rahulikult, ühtki raketti aknast ega uksest sisse ei lastud, luid ei murtud ja väga üle ei söödudki. Seevastu oli esimene kodanik, keda me aasta esimesel hommikul oma köögis kohtasime, rott ise. Kükitas teine pool päeva ahju all pappkarbis ja krabistas. Isaott tahtis teda muidugi nuhelda, kuid ma keelasin selle karmilt ära. Pealegi, seekord ju isegi vedas, et ei saabunud pühvli-, mao- või draakoniaasta. Pühvel köögis oleks minu arvates märksa suurem väljakutse...
Aa... ja siis kirjeldas Oto meile ka üht daami: "Väljast oli ta täitsa ilus, aga seest olid närvid mustaks läinud!".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar