Sattusime ka sellisesse kohta, kus oli tõenäoliselt 30 aastat järjepanu laga maha kallatud, peamiselt klaasi ja konservikarpe, aga ka kõikvõimalikku kirjas kirjeldamatut laga. Sodikiht ulatus umbes meetri sügavusele maasse.
Neli tundi kostis võpsikust Oto lakkamatuid imestushüüdeid: "Eeeeemaaa! Ma leidsin ilma peata kuke, lapsevankri ja kiviaegse kohvikannu".
Plastmassist kuke pea tuli paar tundi hiljem ka mõnesaja meetri kauguselt välja, aga paraku oli kukk selleks ajaks juba prügimäele läkitatud.
Ja kõigil oli hea meel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar